Kaarel mäletab siiani, kuidas ta vanematega kunagi väikese lapsena suusatamas käis. Poiss oli väga pahane, et teda sunniti üldse midagi sellist tegema, sest parema meelega oleks ta lihtsalt kelguga mäest alla lasknud. Aga aeg möödus ning mäesuusatamine hakkas noorele harrastajale üha enam meeldima ning järgmiste talvede lahutamatu osa oligi mäest alla tuiskamine. Juhendaja käe all poiss veel ei treeninud.
